Võtmenäitajate meetod tõstmist, hoidmist, kandmist sisaldavate tegevuste hindamiseks

Hinnatakse põhiliselt raskuste käsitsi teisaldamise ülesandeid ja tegevus peab piirduma ühe tööpäevaga. Koormuse kaalu ja/ või asendi muutumisel ühe tegevuse käigus tuleb arvutada keskmised väärtused. Kui ühe tegevuse käigus käsitsetakse paljusid erinevaid raskusi, tuleb neid eraldi hinnata ja dokumenteerida.

Hindamisel on vajalikud järgmised 3 sammu:
1. Ajakulu hindamine,
2. Võtmenäitajate hindamine ja
3. Hindamine.

Hindamisel on lubatud lisada vahemärkusi (interpolatsioon). Näiteks sagedus 40 annab 3 ajapunkti. Ainus erand on tegelik koormus, mis on võrdne või suurem kui 40 kg meeste puhul ja 25 kg naiste puhul. Need koormused annavad eranditult 25 koormuspunkti.

Tõstmise, hoidmise ja kandmise hindamislehti saab alla laadida siit:

Interaktiivne KIMi tööleht tõstmise, hoidmise ja kandmiste hindamiseks (pdf-fail, 228 kB)
Interaktiivne tööleht võimaldab lehe täita arvutis ja arvutab automaatselt tegevuse riskimäära. Tulemuse saab arvutisse salvestada.

Veel kasulikke dokumente selle meetodi kohta:

Tõstmise hoidmise ja kandmise KIMi hindamisleht, mida saab printida. (pdf-fail, 110 kB)
See tööleht on mõeldud kasutamiseks ilma arvutita, paberi-pliiatsi meetodil hindamiseks.

Lühike õpetus näidete ja vastustega korduma kippuvatele küsimustele (pdf-fail, 2 MB)
See lühike õppetükk annab kasulikku infot KIMi rakendamise kohta praktikas, toob näiteid hindamisest ja vastab korduma kippuvatele küsimustele.

Tähelepanu!
See tegevus on mõeldud ainult suunavaks abiks koormuste tõstmise ja kandmise hindamisel. Sellele vaatamata on head teadmised raskuste käsitsi teisaldamisest väga vajalikud ajakulu, koormuse, asendi ja töötingimuste hindamisel. Kui need teadmised puuduvad, ei ole võimalik mingit hinnangut anda. Üldine hinnang või oletused viivad ebaõigete tulemusteni.

1. samm: ajakulu hindamine

Ajakulu hinnatakse tabeli järgi kõigi kolme käsitsemisviis kohta eraldi:

• Raskuste käsitsi teisaldamise puhul, mida iseloomustavad lühiajalised, kuid korduvad tõsted, mahapanekud või ümberpaigutamised, tuleb ajakulu hindamisel lähtuda liigutuste arvust.
  
• Raskuste käsitsi teisaldamiste puhul, mida iseloomustavad koormuste hoidmised, arvestatakse hoidmise kogukestust (kogukestus= hoidmiste arv x ühe hoidmise kestus)
  
• Raskuste käsitsi teisaldamise puhul, mida iseloomustab koormuse kandmine, võetakse aluseks kandmise kogudistants. Kõndimisel arvestatakse keskmiseks liikumiskiiruseks 4 km/h ≈ 1 m/s.
  

2. samm: koormuse, asendi ja töötingimuste hindamine

2.1 Koormuse kaal

• Koormust hinnatakse tabeli alusel meestel ja naistel eraldi:
  
• Kui raskuse käsitsi teisaldamise hindamise käigus tõstetakse erinevaid koormusi, võib arvutada keskmise väärtuse, kus üksik suurim koormus meeste puhul ei ületa 40 kg ja naiste puhul 25 kg. Võrdluseks võib kasutada ka koormuse kõrgeimaid väärtusi. Sellisel juhul peab tippväärtuste vähenenud sagedust käsitlema lähteväärtusena, mitte mingil tingimusel kogusagedusena.
  
• Tõstmisel, hoidmisel, kandmisel ja mahapanekul tuleb arvestada tegelikku kaalu. Koormuse tegelik kaal on siin jõud, mida töötaja tegelikult peab tasakaalustama. Niisiis ei ole koormus alati võrdne eseme kaaluga. Kui kast on kaldus, mõjub ligikaudu vaid 50% kasti kaalust.
  
• Kui koormust lükatakse või tõmmatakse, peab neid tegevusi eraldi hindama.
  

2.2 Asend

Asendit hinnatakse tabelis näidatud piktogrammide alusel. Üksiktegevuste hindamiseks peab kasutama tüüpilist koormuse käsitsi teisaldamise asendit. Kui töö käigus muudetakse asendit, võib hinnatava tegevuse jaoks asendipunktide alusel arvutada keskmise väärtuse.

2.3 Töötingimused

Töötingimuste hindamiseks tuleb kasutada suuremal osal ajast kehtivaid tingimusi. Juhuslikke ebamugavusi, mis pole ohutuse seisukohast olulised, ei arvestata. Ohutust puudutavad märgid dokumenteerida tekstikastis „Kontrollida töökohta teistel põhjustel”.

3. samm: hindamine

Iga ülesannet hinnatakse tegevusega seotud riskiskoori alusel (arvutatud võtmenäitajate hinnangupunktide liitmise ning saadud summa korrutamisel ajapunktidega).

• Hindamise aluseks on tegevuse biomehhaanilised mehhanismid kombineerituna normmudeliga. Peab arvestama, et selgroo alaosale avalduv pinge sõltub olulisel määral sellest, kui palju keha ettepoole kaldub, koormuse kaalust ja pinge suurenemisest koormuse kestuse ja/ või sageduse, küljele kallutamise ja/ või pööramisega.
  
• Kokkuvõtlikke hinnanguid on mitme ülesande puhul keeruline teha, sest need väljuvad analüüsi piiridest. Tavaliselt nõuavad need põhjalikumat tööanalüüsi.
  
• Kokkuvõtlikud ja vajalikud ümberkorraldused
  Riskiarvestus näitab kohe, milliseid ümberkorraldusi on vaja teha. Põhiliselt peab kõrvaldama põhjused, mis väärisid kõrgeid punktide. Täpsemalt on need kõrgete ajapunktide puhul organisatoorsed korraldused, kõrgete koormuse hinnangupunktide puhul koormuse kaalu vähendamine või tõstmisel abivahendite kasutamine, kõrgete asendipunktide puhul ergonoomiliste tingimuste parandamine.