Võtmenäitajate meetod lükkamise ja tõmbamise hindamiseks

Üksiktegevust hinnatakse ühe tööpäevaga vältel. Tegevuse käigus muutuva koormuse kaalu ja/ või asendi muutumisel tuleb arvutada keskmised väärtused. Kui ühe tegevuse käigus esineb erinevate raskuste käsitsi teisaldamist, tuleb seda eraldi hinnata ja dokumenteerida.

Hindamisel on vajalikud järgmised 3 sammu:
1. Ajakulu hindamine,
2. Võtmenäitajate hindamine ja
3. Hindamine.

Hindamisel on lubatud lisada vahemärkusi (interpolatsioon). Näiteks sagedus 40 annab 3 ajapunkti.

Lükkamise ja tõmbamise hindamiseks saab võtmenäitajate töölehe alla laadida siit:

Interaktiivne KIMi tööleht lükkamise ja tõmbamise hindamiseks (pdf-fail, 653 kB)
Interaktiivne tööleht võimaldab lehe täita arvutis ja arvutab automaatselt tegevuse riskiskoori. Tulemuse saab salvestada arvutisse.
Veel kasulikke dokumente selle meetodi kohta:

Lükkamise ja tõmbamise KIMi hindamisleht, mida saab välja printida (pdf-fail, 225 kB)
See tööleht on mõeldud kasutamiseks ilma arvutita, paberi-pliiatsi-meetodil hindamiseks.

Lühike õpetusnäide koos vastustega korduma kippuvatele küsimustele (pdf-fail, 2 MB)
See lühike õppetükk annab kasulikku infot KIMi rakendamise kohta praktikas, toob näiteid hindamisest ja annab vastused korduma kippuvatele küsimustele.

Tähelepanu!
Käesolev metoodika on abiks koormuste tõmbamise ja lükkamise hindamisel. Sellegipoolest on teadmised raskuste käsitsi teisaldamisest ajakulu, paigaldamistäpsuse, kiiruse, asendi ja töötingimuste hindamisel hädavajalikud. Kui need teadmised puuduvad, ei ole võimalik hinnangut anda. Üldine hinnang või oletused viivad ebaõigete tulemusteni.

1. samm: ajakulu hindamine

Tõmbamise ja lükkamise puhul hinnatakse ajakulu eraldi sagedaste lühikeste vahemaade läbimisel ning pikkade kauguste korral.

• Sagedaste peatustega lühikesel vahemaal tõmmates ja lükates võetakse aluseks sagedus.
  
• Pikka vahemaad tõmmates ja lükates võetakse aluseks kogudistants.
  

Üksikdistantsi 5-meetrilist piirväärtust tuleb käsitleda kui üldist suunist. Kahtluste puhul otsustage kõige sagedamini esineva kriteeriumi järgi: Liikumise alustamine ja pidurdamine või pikaleveninud tõmbamine.

2. samm: massi, paigutamistäpsuse, asendi ja töötingimuste hindamine

2.1 Liigutatav mass

Lähtutakse tabelist, arvestades liigutatavat massi (transpordivahendi mass pluss koormus) ja transpordivahendi olemust (tööstusveok, abivahend). Sageli kasutatakse haakeseadeldiseta rullikutel veokäru. Eristatakse (juhitavaid) juhtrullikuid ja (mittejuhitavaid) fikseeritud rullikuid.
Kui tegevuse käigus käsitsetakse erinevaid koormusi, võib hindamise aluseks võtta keskmise väärtuse . Võrdluseks võib kasutada ka koormuse tippväärtusi. Sel juhul peab tippväärtuste madalamat esinemissagedust käsitlema lähteväärtusena, mitte kui üldsagedust.

2.2 Paigutamistäpsus ja liikumiskiirus

Hindamisel lähtutakse tabelist. „Kiire” liikumine on võrdne tavalise kõndimisega. Kui esineb oluliselt kiiremat liikumist, võib tabelit laiendada ja anda punktid 4 või 8. Vahemärkuste tegemine on lubatud.

2.3 Asend

Asendi hinnangupunktid määratakse tabelis näidatud piktogrammide alusel. Üksiktegevuste hindamisel kasutada tüüpilist asendit koormuse teisaldamise ajal. Kui asendeid muudetakse, võib hinnatava teisaldamistegevuse jaoks asendi hinnangupunktide alusel arvutada keskmise väärtuse.

2.4 Töötingimused

Töötingimuste hindamisel võtke arvesse kõige tavapärasemaid ja sagedasemaid olukordi. Juhuslikult tekkinud ebamugavusi, mis pole ohutuse hindamisel olulised, ei arvestata.

3. samm: hindamine

Iga ülesannet hinnatakse tegevusega seotud riskimäära alusel, mida arvutatakse võtmepunktide liitmise ning saadud summa korrutamisel ajapunktidega). Kui ülesannet sooritavad naised, korrutatakse punktid kordajaga 1.3. Sellega võetakse arvesse, et naistel on keskmiselt 2/3 meeste jõust.

• Hindamise aluseks on tervisekahjustuse tõenäosus. Kahjustuse olemus ja tase ei ole täpselt määratletud. Arvestatakse biomehhaanilisi ja füsioloogilisi tegevusmehhanisme koos normmudeliga. Võetakse arvesse, et tugi- ja liikumissüsteemi sisepinged sõltuvad palju rakendatud füüsilistest jõududest. Need füüsilised jõud sõltuvad eseme kaalust, kiirendusväärtusest ja põrandapinna hõõrdumisest. Ebamugava asendi ning koormuse suureneva kestuse ja/või sageduse tõttu kasvavad ka sisepinged.
  Järgige leheküljel 2 hallis kastis toodud juhiseid.
  
• Kokkuvõtvaid hinnanguid on mitme ülesande kohta raske teha, sest need väljuvad informatiivsuse piiridest. Tavaliselt nõuavad need riski hindamiseks põhjalikumaid ettevõtmisi.
  
• Vajalike ümberkorralduste kokkuvõte
  Riskiarvestus näitab kohe, milliseid ümberkorraldusi on vaja teha. Põhiliselt tuleb kõrvaldada põhjused, mis väärisid kõrgeid punkte. Need on:
  
  
  
  • ajakulu hindamisel organisatsioonilised korraldused,
    
  • kõrgete massipunktide puhul koormuse kaalu vähendamine või sobiva tööstusveoki kasutamine,
    
  • liikumiskiiruse ja paigutamistäpsuse kõrgete punktide puhul juhitavate rataste ja amortisaatorite kasutamine või töökoormuse vähendamine ning
    
  • asendipunktide puhul parandada töökoha kujundust.
    
  • Töötingimused peaksid alati olema „head”.